1a 4 kuune Matu

Avastasin, et pole ammu Matust rääkinud ja parandan kohe selle vea.

Kõige suurem edusamm on ilmselt kolme hamba lõikumine jaanuari jooksul. Praeguseks on neid nüüd kokku 9. Esimene hammas pistis nina välja alles 9 kuuselt ja esimesed lõikehambad nägid lõikumisega ikka kurja vaeva. Valge kiku kumas nädalate viisi läbi igeme ning punnitas, kuid lõikuda ei tahtnud kuidagi. Seega arvasin, et purihammastega läheb olukord eriti hulluks. Suur oli aga minu üllatus, kui üks hetk Matu laginal naeris ja mulle uus kiku silma hakkas. Täiesti märkamatult oli aasta alguses vasakul üleval üks purihammas enda pea välja pistnud. Õige pea pistis pea välja ka paremal üleval purihammas. Ja nüüd mõned päevad tagasi ka all paremal purihammas lõikunud ning seda kõike ilma suurema kisa-kärata.

Õues Matule meeldib käia ja kui öelda, et lähme õue, siis hakkab mind ise tagant kiirustama. Toob mulle oma saapad ning läheb kelku või vankrit sikutama. Müts pole siiani lemmikute killast, kuid enam sellega nii suurt kaklust ei esine. Ka kindaid on lihtne kätte panna, sest Matu ajab ise rõõmsalt käed ette ning pistab käed ka jope varrukasse ilusti. Kui mingil põhjusel joriseb riidesse panemisel, siis jorin lõppeb vankrisse-kelku saades, see ju tähendab õue minemist. Jalutada ta väljas ei taha ning nii kelgus, kui ka vankris püsib enamjaolt väga rahulikult paigal. Kelgutada väga meeldib ja on rõõmus aga mingeid kilkeid enamjaolt küll ei tule, paar korda on rõõmsam häälitsus üle huulte pääsenud. Jalutades on muidugi kohustuslik ka mänguväljakul käia, sest poisil ju vaja kiikuda. Ja kui üritad mänguväljakust mööduda siis on kaks võimalust. Kas vaadatakse eriti pika ja kurva näoga mänguväljakule järele või on selline kisa lahti, nagu keegi piinaks teda. Seega oleneb olukorrast. Vahel külastame mänguväljakut kohe jalutama minnes ning vahel teeme enne jalutusringi ära ning käime kiikumas enne koju tagasi tulemist.

DSC_2781

Muidugi armastab ta ka väga multikaid. Samas mitte kõiki ja multikakanal jätab enamjaolt täiesti külmaks teda. Lemmikuteks on Timmy Time ning TuTiTu, mis ongi titekad (Siin kohal muidugi vangutavad paljud pead, sest lapsele ei tohi ekraani näidata ju enne maiteamisvanuseks saamist). Tervet päeva multikaid ei vahi aga tavaliselt enne magama minekut on hea laps nendega maha rahustada. Kui tahab multikat, siis ronib oma tekikesega diivanile ja ulatab mulle tahvli või telefoni, sellele järgneb muidugi MHHHH. Ehk pane mulle nüüd multikat. Vahel üritab öelda ka, mida tahab. Korra ütles Tatitu näiteks. Ükspäev ütles veel TUT, kui multikas läbi sai. Ehk siis teeb juba väga hästi selgeks, mida tema nüüd parasjagu soovib.

Mängib ta väga ilusti ise ja temaga hommikust õhtuni tegelema ei pea. Kõige lemmikumad on erinevad autod. Aga ka pallimeri, kiikhobune ning tõukeauto on suured hitid. Ja kui tahtmine rahulikumalt võtta, siis mängib oma küpsisetünniga, paneb rõngaid pulga otsa, palle pallirenni või klotsitorni klotse üksteise sisse/peale. Muidugi kui miski ei lähe kohe nii nagu peaks siis vahepeal kukub kriiskama ja viskab asja käest. Aga siis rahuneb veidi ning jätkab oma tegevusega. Oleneb tujust, vahepeal koristab ka enda järelt ilusti ja paneb eelmise mänguasja oma kohale ning võtab alles siis uue mänguasja. Esmaspäeval käisid külalised ja peale seda oli terve põrand ühtlaselt asjadega kaetud. Ja kui mina hakkasin koristama ning asju omale kohale panema, tuli Matu ise ilusti appi ning aitas asjad ära panna. Sellisest suurest lapsest on niivõrd palju abi ning rõõmu juba.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Suure söögiisuga on ka jätkuvalt. Üldjoontes sööb kõike ja vaid mõne üksiku asjaga krimpsutab nägu. Tavaliselt hommikusöögiks on kaerahelbepuder. Lõunal sööb eelmise päeva toitu/kohupiimakreemi/püreed/purgiputru. Õhtusöögiks on ikka sama, mida me isegi sööme. Vahepeal saab lisaks siis puuvilju, kamapalle jms asju. Vaieldamatu lemmik on tatrapuder, seda võiks vist mitu portsu nahka panna. Ka kaerahelbepuder maitseb talle väga. Lemmik puuviljaks on mandariinid. Nende peale läheb kohe väga käima. Üldiselt ei keela talle suurt midagi. Ainult shokolaadist, limonaadist, meest, krõpsudest jms asjadest hoian ta eemal. Aga kooki-saiakesi sööb ikka alati koos meiega, küpsiseid ma talle ka ei keela. Kui need just kakao/shokolaadiga ei ole. Vähemalt söömisega meil probleeme ei ole ja kaklema temaga ei pea.

Kui nüüd sõnadest rääkida, siis neid mõned ikka on. Samas Matu ei suvatse kunagi siis asju öelda, kui sina seda tahad. Tema räägib siis, kui TEMA tahab. Igapäevaselt muidugi Emme, issi, kass/kiisu (enamjaolt küll ass/iisu), aitäh, anna, mämm-mämm, ei (ei taha, ei saa) kasutuses. Vahel satub ka teisi sõnu sekka, kuid igapäevaselt ei kasuta. Mingi periood oli sõnavaras ka auto, see on praegu ära kadunud.

Unega on meil kuidas kunagi. Mingi periood oli suht paigas aga Jaanuaris hakkas ta vahepeal lolli mängima. Kippus magama jääma alles kella 1-2 ajal öösel ja magama siis 11-12ni. Korra ärkas ka alles pool 1 päeval. Loomulikult teeb ta ka ainult ühe lõunaune, mis üldiselt on 2-3h pikk. Praegu viimased ööd on jälle asi normaliseerunud, ehk siis 22-00 vahel jääb magama ning ärkame koos 10-11 vahel hommikul. Lõunaunne läheb ca 14-15 ajal. Tavaliselt sätin õue mineku nii, et tagasiteel koju jääks ta kelgus/vankris magama ning siis tõstan ta ainult voodisse ringi ning võtan tasakesi õueriided seljast. Lisaks on juba mõnda aega Matul suurte poiste voodi ning see on pandud meie voodi ning seina vahele. Magab oma voodis suurima hea meelega terve öö jutti. Öine söömine jäi juba enne esimest sünnipäeva ära ning ka juua enam ei taha. Nüüd on hommikul peale ärkamist vaja kähku lihtsalt pudel haarata. Kuna aga issi nädala sees magab teises toas, et tema  äratuskell meid kell 5 ei ärataks, siis enamjaolt laiutab Matu koos minuga suures voodis. Kuigi vahel keerutab Matu ennast minu kaisust ise oma voodisse ning magab seal hommikuni välja. Vähemalt tal on võimalus ise valida, kas soovib emme kaisus olla või enda voodis laiutada.

Kuigi ta ise veel palju ei räägi, siis väga lahe on näha, kui suur ja asjalik ta juba siiski on. Enamjaolt saab kõigest aru, mis sa talle räägid. Ja noh, väikeste eranditega kuulab ikka sõna ka. Kui ikka küsid, kas süüa tahab, siis tuleb vastuseks mämm-mämm või jookseb oma söögitooli juurde käed püsti. Tihti ei hakka ta suud vaevamagi, vaid toob enda sahtlist mulle püree/pudru pihku ja ronib diivanile ootama, et ma talle nüüd süüa annaksin. Kui üleval oleme ja küsin, kas lähme alla mängima, siis otsib kiirelt oma teki ja luti ning tuleb ronib sülle. Kui küsin, kas lähme õue, siis jällegi otsib teki ja sätib ennast kelgu/vankri juurde. Ütlen et too emmele see või see asi, siis toob. Samamoodi kui ütlen, et vii issile siis viib ka. Hambaharja nähes jookseb kohale käed püsti ja ise hirmus õnnelik, hoolega harjab oma kikusid ise. Kui küsin, kes tuleb, siis vaatab kohe ukse poole või jookseb koridori vaatama. Hirmsasti üritab mind erinevate tööde juures ka aidata, kuigi kõik alati välja ei tule. Ja trepipiiret ei ole meie peres ka vaja, sest laps ei kipu enam trepi peal ronima ning kuulab sõna, kui ta selle juurest ära kutsuda.

Kuigi ta vahepeal suudab ikka korralikke lolluseid teha ning mu peast halliks ajada siis üldjoontes on mul ikkagi väga hea ning lihtne laps ja väga kurta küll ei saa. Pakub mulle niivõrd palju rõõmu ja teeb mu meeletult õnnelikuks ning uhkeks. Elu on ilus :)

IMGP6304-1_1

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s