Uk versus Eesti ehk kus on lastel parem kasvada

Olen saanud siin nüüd pea neli kuud jutti  (plus ka kõik ülejäänud siia käigud) saanud selle eluolguga siin inglismaal lähemalt tutvuda ning mõtlesin kirja panna omapoolsed tähelepanekud selle osas, kus lastel parem kasvada oleks.

  • Inglismaal makstakse nö emapalka 6 nädalat 90% palgast. Peale seda 33 nädalat 139.58 naela või 90% oma nädala palgast, olenevalt kumb summa väiksem on. Kodus võimalik lapse kõrvalt olla aasta, viimased 3 kuud siis tasuta. Eestis siis 1,5 aastat täismahus emapalka ning 3 aastat võimalik lapsega kodus olla.
  • Beebitoitude valik on eestis parem, eriti purgi ja tuubitoitude osas. Siin on palju igasugu pastasid ja vürtse. Eestis selle asemel erinevad pudrud, mis on palju tervislikumad ja paremad.
  • Kui eestis saab lapse sõime panna alles 1,5 aastaselt, siis siin on võimalik laps sõime panna praktiliselt kohe peale sündi. Paljud panevadki oma lapse 3 kuuselt juba sõime, kui ei ole just kodust vanaema või võimalik lapsehoidjat võtta. Beebidele mõeldud sõimed on aga tasulised ning hinnad keskmiselt 115 (osalise ajaga) kuni 212 naela nädal. (täis ajaga).
  •  3-4 aastastele on inglismaal ette nähtud aastas 570 tundi tasuta haridust. Neid tunde saab kasutada lasteaias, mängugruppides, eelkoolides, registreeritud lastehoidjate juures või lastekeskustes.
  • Lapsed alustavad kooliteed inglismaal 5 aastaselt. Eestis saavad 2 aastat kauem lapsepõlve nautida.
  • Lapsega haiguslehele jäämise võimalus puudub. Kui on vajadus lapsega koju jääda, peab tasuta puhkepäevi küsima.
  • Kui eestis käivad esimese klassi lapsed juba ise kooli ja koolist koju, siis siin see võimalus puudub. Vanemad peavad lapse kooli viima ning tooma, enne ei lasta kooli territooriumilt last välja. Kui järele läheb keegi teine, tuleb sellest ka õpetajat teavitada. Üldiselt viiakse kooli ning käiakse lastel järel kuni 11-12nda eluaastani. Samas kaua ei tohiks laps ka üksinda kodus olla, kuid see sõltub juba lapsest ning tema mõistlikusest.
  • Siin on mänguväljakuid üldiselt vähe ning asetsevad peamiselt parkides. Eestis on seetõttu lastel toredam, et mänguväljakuid on pea igal nurgal ning lastel tegevust kui palju. Liivakastid on siin aga tõeline haruldus, sest nende jaoks on need turvariskiks, sest liiv on niivõrd räpane. Ma olen siin isiklikult näinud liiva kahes kohas. Ühes pargis on liivakast ning teises suur liivane ala turnimisatraktsiooni all. Küll aga on siin väga paljudes aedades liumäed-kiiged-batuudid olemas, mis sest et neil aiad tikutopsi suurused on.
  • Koolivormid on kohustuslikud ning igal koolil on omad värvid. Tüdrukutel seelikud ja poistel püksid. Välistab igasuguse “Mul on Gucci ja sul mingi narts” kiusamised. Samamoodi pole koolis lubatud ehted. Teiste koolide osas ei oska kaasa rääkida aga õetütre koolis on keelatud ka telefoni kasutada. Kui jääd koolis telefoni kasutamisega vahele, jääd sellest 24h ilma, ehk saad alles järgmisel päeval peale kooli kätte. Erandiks on reedene päev või enne koolivaheaega.
  • Enamus õppetegevust toimub siin siiski koolis ning koduseid ülesandeid on vähe, seda ka teismelistel. Muidugi tuleb korrata eksamiteks ning töödeks, lugeda raamatuid ning teha esseesid aga Eesti kodutööde koormusega ei anna võrreldagi.
  • Siin tuleb lastele piletid osta ühistransporti alates viiendast eluaastast, sest siis alustavad nad kooliteed. Ei ole ka tasuta ühistransporti väikelapse saatjale, nagu eestis on.

Beebiga kodus olla on eestis palju mõistlikum ja parem. Lapsel ja emal on aega luua lähedane ning usaldav suhe. Näen õetütre pealt, kui halvasti talle on mõjunud see õe tööle minek. Oli küll 9sanda kuuni kodus ning esialgu käis osalise ajaga aga laps niimodi ripub küljes, et jube. Last hoiavad korda-mööda mõlemad vanaemad aga kuna tal varakult äratus, siis ta on koguaeg väsinud ja pahur. Talle oleks väga hädasti olnud vaja kauem emmega kodus olla aga inglise seadused seda kahjuks ei võimalda. Ka sõime ja lasteaia süsteemid selles mõttes eestis paremad ning pooldan ka 7. aastaselt kooli minekut. Küll aga on siin koolis õppimise poolest jällegi parem süsteem, sest laps saab kodus ka mängida, mitte ei lähe kogu vaba aeg õppimisele ära. Lisaks sellele jäävad ära ka riietuse osas norimised, sest kõigil on koolivormid.

Kõike seda arvesse võttes olen ma väga rahul, et mu laps saab eestis kasvada.

 

Advertisements

4 thoughts on “Uk versus Eesti ehk kus on lastel parem kasvada

  1. Samas kui suur võimalus on Inglismaal, et äkki ei saa aiakohta õigeks ajaks, Eestis on päris raske kui emapalk läbi aga aeda ka panna ei saa sest kohta ei ole ja hoidjate/erahoidude hinnad pole kaugeltki Eesti palkadega proportsioonis. Beebide sõime hind on inglismaal ikka kõvasti odavam kui eestis kuigi sealsed palgad on oluliselt suuremad.

    Ja mis on koolivormide hinnad Inglismaal? Võibolla veidi odavamad kuna need on levinud ja kohustuslikud ka?
    Eestis on ka need ebaproportsionaalselt suured, et kui muidu see vaene inimene veel tuleks toime, kui telliks nt aliexpressist või ostaks H&M’ist (pole veel kuulnud et nende pärast narritaks) siis koolivormi sundusega pannakse vaesemad inimesed ikka väga santi olukorda. Narrimine või makaronidieet. Või koolivahetus mis jällegi ei pruugi sobida asukoha vmt pärast.

    Eks kokkuvõttes vist on mõlemal nii plusse kui miinuseid :)

    • Siin ei ole sellist järjekordade süteemi, nagu eestis on. Ehk siis alati peaks koha saama. Ja eestis sõltub ka kõik lasteaedadest. Tegelikult on üsna palju selliseid lasteaedu, kuhu KOHE saaks koha. Lihtsalt nad ei ole nii populaarsed, nagu näiteks kesklinna omad. Eelmisel aastal oli mustamäel mitu lasteaeda, kus oli kohti üle ja sildid lausa väljas. Ja ma ei leia, et 115 (mis on vaid mõned tunnid päevas) või 212, mis on siis nö pikk päev aga mitte nii pikk nagu eesti lasteaias oleks odavam, kui eestis. 212 naela nädal, see ju korrutada neljaga. Kus kohas sul eestis sellised summad on? Siin võivad riided odavad olla aga muu elu on siin ikka üsna palju kallim, kui eestis, ehk siis ei jää üle 800 naela kuus palgast, et laps sõime panna. Ja lisaks sõimele peab ikka üks vanematest varem lõpetama siis või hoidja võtma, kes siis sõimest lapse ära toob, sest siin ei ole sõimed ja lasteaiad nii kaua lahti, nagu eestis on.

      Seelikud-pluusid-kleidid-püksid jms saab osta igalt poolt riideid müüvatest poodidest ning on üsna odavad. Logodega esemed (Jakid ja pusad enamjaolt) on vist kallimad aga täpset hinda ei tea. ( http://direct.asda.com/george/school-uniform/D10,default,sc.html <– siit näeb hindasid). Ehk siis pigem isegi on koolivormid odavamad, kui H&M-i riided ning välistab igasuguse narrimise. Ja riiete pärast narritakse OI kui palju.. Eestis on kõik riided kallid, seega ei pane mind ka see imestama, et koolivorm kallis on.

      • Ahaa, siit see tulebki :) sa ei täpsustanud algselt, et see hind nädala kohta on. Selles suhtes jah.

        Ja kui koolivormid on odavamad, siis see on tõesti eelis :) eestis on asi sellest veel väga kaugel

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s