Raamatud 15-18

Sellel aastal läheb see lugemine kohe kuidagi ludinal, ehk praeguseks on loetud kokku 18 raamatut. Nüüd aga raamatute juurde.

J. A Redmerski “Igavesti koos. : Kui kõik muu veab viltu, jääb armastus ikka alles… Camryn Bennett on õnnelikum kui iial varem. Viis kuud pärast kohtumist on ta kihlatud oma hingesugulase Andrew Parrishiga ja pulmad pole ainus eriline sündmus, mis neid ees ootab. Närviline, aga elevil Camryn ei jõua ära oodata, millal saab alustada elu koos Andrew’ga, mehega, kes teda igavesti armastab. Neid ootavad ees nii paljud asjad, kuid siis lööb õnnetus nad jalust. Tõelist armastust raskused ei murra… Andrew ei mõista, kuidas nendega sai midagi sellist juhtuda. Ta püüab eluga edasi minna, kuid Camryn on kaotanud lootuse. Andrew on otsustanud tõestada, et nende armastus saab kõigest võitu, ning tahab viia Camryni uuele reisile täis lootust ja kirge. Kui tal vaid õnnestuks veenda Camrynit kaasa tulema…**

Selle raamatu haarasin raamatukogust kaasa vahetult peale seda, kui juhataja oli selle andmebaasi sisestanud ja kiletanud. Tundus selline raamat, mis võiks justkui mulle meeldida. Pean tunnistama, et ma eksisin. Ma olen küll lootusetu romantik aga see raamat oli minu jaoks liiiiiiiiiga läila ja kleepuv. Kohati tekkis tunne, nagu loeksin mõne armunud teismelise päevikut, kohati tunne nagu loeksin 50 halli varjundit. Algus oli natukene kurb aga ülejäänud raamat oli lihtsalt plähhhh. Ehk siis mina seda lugeda ei soovita, puhas aja raiskamine. 

Sylvia Day “Uhkus ja nauding”“Rikkusel on oma ohud …
Eliza Martin teab hästi, et pärijannaks olemisel on puudusi. Õnnekütid tiirlevad tema ümber, tuttavad valetavad ja petavad ning viimasel ajal korraldab keegi „õnnetusi”, et naist abielluma tõugata. Eliza ei lase end kiusata ja otsustab teada saada, kes on selle sepitsuse taga. Tal on vaja vaid meest, kes sulanduks tema kosilaste sekka ja otsiks kurikaela üles. Meest, kes on tähelepandamatu, osav tantsija, vaikne ja rahulik.
… ja ka teatud meestel
Vargapüüdja Jasper Bond on liiga suurt kasvu, liiga nägus ja liiga ohtlik. Kes küll jääks uskuma, et vaimset tarkust hindav naine nagu Eliza laseks end võrgutada tegudemehel? Aga Eliza põikpäisus ja juhtumi mõistatuslikkus moodustavad pakkumise, millest Jasper ei saa keelduda. Kliendi rahulolu on uhkuseasi ja Jasper on rõõmuga valmis tõestama, et just tema on mees, keda Eliza vajab …

Ootasin juba tükk aega, millal saan mõne Sylvia Day teose kätte haarata. Olin ikka kuulnud varjunditega võrdluseid ja kiideti, et Sylvia Day raamatud on palju paremad. Juttudel on tõepõhi all. Mulle meeldisid varjundid ka aga Sylvia kirjastiil on hoopis midagi muud. Ei ole mingit arutut panemist, ei ole silmi pööritavaid sisemisi jumalannasid. Samas kõik on palju vürtsikamalt kirja pandud. Ja kaaned on väga ahvatlevad, ehk tõmbas kohe raamatukogus pilgu endale. Tahan kindlasti tulevikus ka Crossfire seeria läbi lugeda.

Birk Rohelend “Sa pead suudlema Silvat”: “Ühel õhtul põhjustab ajakirjanik ja väikelapse ema Silva Stökel magamatusest peaaegu avarii. Teda jääb painama tunne, et naine, kellele ta oleks äärepealt otsa sõitnud, on tema lapsepõlvesõbranna Helena. Probleem on aga selles, et Helena kadus jäljetult kakskümmend aastat tagasi. Kui Silva asub sõbranna jälgi ajama, saab kiirelt selgeks, et tema kadumise lugu ei ole kaugeltki ainus õõvastav ja verine saladus, mida Omavere pealtnäha rahulik ja vaikne väikelinn endas peidab.

„Sa pead suudlema Silvat“ on mitmeplaaniline psühholoogiline kriminaalromaan, mis lisaks tavapärasele „kes seda tegi?“ küsimusele uurib ka põhjuseid, miks sellised lood juhtuvad.

Siinkohal olen ma õnnelik, et ma facebookis “Lugemise väljakutse” grupiga liitusin, sest muidu oleks see raamat minust ilmselt raamatukokku jäänud. Minu õnneks aga tekitasid teised oma arvustustega minus huvi ja tarisin selle raamatu endaga ikka koju. Ja olen väga õnnelik, et ma seda tegin. “Sa pead suudlema Silvat” on tõeliselt põnev ja kaasahaarav kriminaalromaan, mis peidab endas tõeliseid õuduseid ja koledusi. Asi on seda hirmsam, et tegelikult ju toimub maailmas päriselt ka selliseid asju aga me lihtsalt ei kuule neist alati. Oli küll neid hetki ka, kus ma mõtlesin “Miks ta nii teeb ja ma oleksin küll teisiti teinud” aga samas neid hetki on pea igas raamatus ilmselt. Lõpp oli minu jaoks isegi pisut ootamatu aga mulle meeldis see raamat väga. Kindlasti tahan kunagi ka teisi sama autori teoseid lugeda.

Maarja Kangro “Klaaslaps” : “Kangro teos on lõhkekeha, mis plahvatades raputab segamini kõik, mida puudutab. Siin purunevad riigipiirid, piirid isikliku ja avaliku vahel, ühte sulavad emotsionaalsed läbielamised, kirjandusklatš, mõtisklused sünni ja surma absurdsuse üle, Ukraina sõda, abitu vanamutt haiglapalatis, Harta 12, pooleli jäänud kirjandusresidentuur. Kangro nihilistlikus ja traumaatilises maailmas omandavad uudistehuvilisele lugejale tuttavad kohad ja sündmused hoopis uue kuju ja tähenduse,” kirjutab Aro Velmet.
Kolleeg lisab: “Aeg-ajalt, mitte just tihti, loositakse välja täiesti ebatõenäolisi juhtumisi, mil tühi ise valib välja ühe inimese ja vaatab talle otse silma. Sageli hakkavad valitud persoonid oma silmi peitma, vaatavad mujale, teevad ennast väikeseks või teesklevad lausa, et juhtunut pole olemas. Dokumentaalromaani „Klaaslaps” autor Maarja Kangro jõllitab visalt vastu ega pilguta silma. Külmaks see raamat ei jäta.”

See on ka raamat, mille kohta olen ma kuulnud väga palju suuri sõnu ja kiidulaulu, seega asusin õhinaga seda lugema. Mu õhin vaibus aga üsna kiirelt. Raamat tekitas minus väga kahetiseid tundeid. Ühelt pool on lugu kurb ja traagiline, tunnustan Maarjat selle kirja paneku eest. Teiselt poolt raamatuna pole see minu silmis suurem asi. Kaks kõige suuremat miinust minu silmis on see, et üsna palju teksti on vene keeles, inglise keeles, itaalia keeles, hispaania keeles.. ja mitte ühtegi tõlget. Ehk siis kas kõik eestlased peavad neid keeli oskama või lugema google translate abil? Teiseks see, et mul tekkis kohati tunne nagu loeksin kellegi blogi või päevikut, lihtsalt liiga palju möla ja tegevus seisab. Minu jaoks jätab see alati sellise tehislikult raamatu pikemaks venitamise mulje. Ehk siis ühelt poolt lugu meeldis aga teiselt poolt raamat ise mitte. Samas on väga tore, et pööratakse tähelepanu ka sellistele valusatele teemadele, sest üldiselt nendel teemadel ju ei räägita ja tekibki tunne nagu oleksid oma murega üksinda. See raamat annab kindlasti jõudu neile, kes ise midagi sellist on sunnitud läbi elama. Uuesti ma seda raamatut kätte ei haaraks aga võimalusel soovitan selle läbi lugeda siiski.

** Kaldkirjas on netist kopeeritud raamatu sisukokkuvõte. 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s