Mai lobanurk

Hiljuti võeti minuga ühendust ja pakuti koostööd. Koostööks muidugi need reklaamid ja hüpikaknad blogis. Kaalusin asja veidi ning otsustasin vähemalt praegu sellest pakkumisest keelduda. Muidugi kuluks iga lisasent marjaks ära aga otsustasin, et see väike lisa ei kaalu üle teile ebamugavuste tekitamist. Ma tean ise, kuidas teiste blogides käies kirun nende reklaamide tõttu (just eelkõige seetõttu, et kogemata valesse kohta klikates viskab automaatselt teisele lehele ja hakka siis otsast peale otsima, kuhu järg jäi) ja ei taha veel neid viimaseid toredaid lugejaidki eemale peletada.

Ma olen hetkel omadega niivõrd raamatute lainel, et muu jaoks nagu ei kipugi enam aega jääma. Esialgu oli raamatuvahetus nagu needus aga praegu kiskus see mul hoogu maha, sest tasuta saab tellida vaid 1 raamatu kuus, seega valin väga hoolega mida tellin. Viimati jõudis minuni just üks 2000. ilmunud teos, mida olin ammu endale juba ihaldanud. Aga kuna meil on siin lihtsalt imetore raamatukogu, siis sealne raamatuvalik ajab mind samamoodi hulluks. Facebookis asuva “Lugemise väljakutse” grupi ja meie kohaliku raamatukogu tõttu mu nimekiri aga aina kasvab ja ma ei kujuta ette, kust ma selle aja võtan et kõik need toredad teosed ükskord läbi saaks loetud. Rääkimata siis kodus olevatest raamatutest ning nendest, mida ma järjest endale poest koju tarin. Sõltlase elu on raske.

Ma olen nii rahul sellega, et ma siia kodu juurde tööle sain. Esiteks on tõesti mõnusalt lähedal, teiseks on seal niivõrd palju toredaid inimesi ja kolmandaks saan ma nüüd Matule seetõttu rohkem lubada. Loomulikult lapsele on kõige olulisem perega aja veetmine aga selle jaoks, et veidi rohkem põnevust ellu tuua on vaja ka rahalisi vahendeid. Aegajalt ikka tahaks käia näiteks loomaaias või kinos, vaheldus on ka oluline. Nüüd on Matu juba nii suur, et temaga on lust ka tavalises kinos käia. Ei mingit beebikino ja nutvaid lapsi enam. Ka teater meeldib talle väga. Esiteks on lasteaias iga kuu olnud teatrietendus (pooltel kordadel ta muidugi on haige olnud) ja teiseks käisime me veebruaris esimest korda ka nukuteatris koos. Viimased 2 etendust olen lasteaias ka koos Matuga olnud kaasas, väga lahe kogemus. Väga toredad ja õpetlikud etendused on olnud ja mõjunud on need ka lastele väga hästi.

Praegu ootame aga suve tulekut. Mai kuu on veel üsna üritusi ja tegevusi täis bookitud. Juunis peaks asi veidi rahulikumaks muutuma, vähemalt ma loodan seda. Ootan juba aega, kui saab suvekleidis aias lesida ja rahus raamatuid lugeda. Praegu pole selleks veel väga võimalust. Eriti tänast ilma vaadates, kus iga poole tunni tagant sajab paksu valget lund.

 

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s