Inglismaa eripärad: Laste eri

Kuna minu teine kodulinn on Manchester, siis on mul üsna lihtne võrrelda elu eestis ja inglismaal. Eriti kuna olen mõlemas riigis lapsega elanud ja näen ka enda õe laste pealt, kuidas see eluolu seal on.

  • Inglismaal makstakse nö emapalka 6 nädalat 90% palgast. Peale seda 33 nädalat 139.58 naela või 90% oma nädala palgast, olenevalt kumb summa väiksem on. Kodus võimalik lapse kõrvalt olla aasta, viimased 3 kuud siis tasuta. Eestis siis 1,5 aastat täismahus emapalka ning 3 aastat võimalik lapsega kodus olla.
  • Beebitoitude valik on eestis parem, eriti purgi ja tuubitoitude osas. Inglismaal on palju igasugu pastasid ja vürtse. Eestis selle asemel erinevad pudrud, mis on palju tervislikumad ja paremad. Inglismaal sa ikka purgiputrusid poest osta ei saa.
  • Kui eestis saab lapse sõime panna alles 1,5 aastaselt, siis siin on võimalik laps sõime panna praktiliselt kohe peale sündi. Paljud panevadki oma lapse 3 kuuselt juba sõime, kui ei ole just kodust vanaema või võimalik lapsehoidjat võtta. Beebidele mõeldud sõimed on aga tasulised ning hinnad keskmiselt 115 (osalise ajaga, ehk mõned tunnid päevas) kuni 212 (täis ajaga) naela nädal.
  •  3-4 aastastele on inglismaal ette nähtud aastas 570 tundi tasuta haridust. Neid tunde saab kasutada päevahoius, mängugruppides, eelkoolides, registreeritud lastehoidjate juures või lastekeskustes. Klassikalist lasteaeda nagu eestis, inglismaal ei ole.
  • Lapsed alustavad kooliteed inglismaal 5 aastaselt. Eestis saavad 2 aastat kauem lapsepõlve nautida.
  • Koolivaheajad ei klapi eesti omadega. Siin algab suvevaheaeg alles juuli teises pooles ning kestab ca poolteist kuud. Samas on siin kõige pikem periood järjest koolis käia 7 nädalat ja seegi vahetult enne suvevaheaega.
  • Kui eestis käivad esimese klassi lapsed juba ise kooli ja koolist koju, siis siin see võimalus puudub. Vanemad peavad lapse kooli viima ning tooma, enne ei lasta kooli territooriumilt last välja. Kui järele läheb keegi teine, tuleb sellest ka õpetajat teavitada. Üldiselt viiakse kooli ning käiakse lastel järel kuni 11-12nda eluaastani. Samas kaua ei tohiks laps ka üksinda kodus olla, kuid see sõltub juba lapsest ning tema mõistlikusest.
  • Koolivormid on kohustuslikud ning igal koolil on omad värvid. Tüdrukutel seelikud ja poistel püksid. Välistab igasuguse “Mul on Gucci ja sul mingi narts” kiusamised. Samas korraldatakse ka “vaba riietuse” ning kostüümipäevi, seega saab koolivormile vaheldust ka. Samamoodi pole koolis lubatud ehted. Teiste koolide osas ei oska kaasa rääkida aga õetütre koolis on keelatud ka telefoni kasutada. Kui jääd koolis telefoni kasutamisega vahele, jääd sellest 24h ilma, ehk saad alles järgmisel päeval peale kooli kätte. Erandiks on reedene päev või enne koolivaheaega, siis saavad telefoni tagasi peale koolipäeva lõppu.
  • Enamus õppetegevust toimub siin siiski koolis ning koduseid ülesandeid on vähe, seda ka teismelistel. Muidugi tuleb korrata eksamiteks ning töödeks, lugeda raamatuid ning teha esseesid aga Eesti kodutööde koormusega ei anna võrreldagi.
  • Koolidel on omad kinnised hoovid ning lapsed veedavad vahetunnid väljas mängides. Väiksematele lastele on erinevaid rattaid ning liumäed ja kiigud, tegevust kui palju.
  • Siin tuleb lastele piletid osta ühistransporti alates viiendast eluaastast, sest siis alustavad nad kooliteed. Ei ole ka tasuta ühistransporti väikelapse saatjale, nagu eestis on.
  • Lapsega haiguslehele jäämise võimalus puudub. Kui on vajadus lapsega koju jääda, peab tasuta puhkepäevi küsima.
  • Siin on mänguväljakuid üldiselt vähe ning asetsevad peamiselt parkides. Seega tuleb lapsega mänguväljakule minemiseks ikkagi pikem retk ette võtta, kui sa just pargi kõrval ei ela. Aga plusspunktiks võib jällegi välja tuua, et enamus mänguväljakutel on korralikud metallist aiad ümber ning atraktsioonid on ka tugevast metallist ja ei purune nii kergelt. Ei ole ohtu, et laps ennast vigastaks katkise liumäe peal või kusagile ära joosta saaks.  Eestis on seetõttu lastel toredam, et mänguväljakuid on pea igal nurgal ning lastel tegevust kui palju. Liivakastid on siin aga tõeline haruldus. Inglaste jaoks on need turvariskiks, sest liiv on niivõrd räpane. Ma olen siin isiklikult näinud liiva kahes kohas. Ühes pargis on liivakast ning teises suur liivane ala turnimisatraktsiooni all. Peamiselt mängivad liiva sees siiski nö sisse rännanute lapsed, mitte inglased ise. Küll aga on siin väga paljudes aedades liumäed-kiiged-batuudid olemas, mis sest, et neil aiad tikutopsi suurused on.
  • Inglismaal on telekas lastesaade, mis keskendub peamiselt puuetega lastele. St saates osalevad puuetega lapsed, kellega koos tehakse vahvaid asju. Lisaks on saade televaatajate jaoks ka viipekeeles, et ka kurdid lapsed saaksid toredasti saatest aru.
  • Väga tavaline on talvel kohata sellist vaatepilti. et lapsevanem on kinnaste-mütside-saabastega ja korralikult sisse pakitud, väike laps kärus on aga paljaste säärte ning palja peaga (mitte ainult paari aastased lapsed, vaid ikka sünnist alates). Ka koolis käivad lapsed talvel paljaste säärtega tihti, nii et jalad sinised. Jällegi tänaval hästi aru saada, kes mujalt sisse rännanud, sest nö välismaalastel on lapsed alati korralikult ja soojalt riides.

Väikesed liivakasti fännid :)

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s