Lapsepõlve radadel: Mänguasjad

Olen juba tükk aega üritanud hoogu võtta aga nüüd lõpuks sain mahti see ka ära teha. Ehk siis meenutan natuke enda lapsepõlve ja selle aegseid toredaid mänguasju, mis on rohkem meelde jäänud.

 

  • Muumi ja Ränirahnu ajakirjad- Oi kuidas ma armastasin lapsepõlves neid mõlemaid. Nii ajakirju, kui ka multifilme.

 

  • Tamagotchi – No see pidi ju igal lahedal lapsel olemas olema. Mul oli ilus valge mustade koerakäpa jälgedega, loomulikult oli mu virtuaallemmikuks ka koerake. Mäletan veel kuidas klassiõega Tamagotchisid vahetasime, tal oli punast värvi ja lausa mitme loomakesega. Pärast olin vihane, sest ta lasi mu koerakesel ära surra.
  • Trollid – Ahh need paljad trollid olid ühed kummalised olevused. Mäletan, kuidas ise riideid selga sai õmmeldud ja mängitud. Minu kollaste juustega trollike on nüüd igatahes Matu jagu, kusjuures minu “õmmeldud riided” on sellel senimaani seljas.

  • Pilvebaleriin – Oi kuidas ma seda endale ihaldasin aga lõppkokkuvõttes ei saanudki. Õnneks oli neid mu sõpradel, seega mängida sain nendega siiski. Kujutan ette, et sellised läheksid praegugi väikestele printsessidele hästi peale. Paraku tänapäeval tehakse enamuses vaid nii hirmsaid nukke (Monster high nt), et vist ei osatagi enam nii ilusaid asju luua.
  • Tetris – No neid mänge mäletavad kindlasti kõik. Õnneks selliseid on ka tänapäeval veel mitmelt poolt saada. Küll on tore sellisega aega veeta. Aga lõpuks võib närvi mustaks ajada ka, kui ikka asjale pihta ei saa.
  • Furby – Oi kuidas ma endale Furbyt soovisin. Elasin Tartus ja käisin mitu korda nädalas mänguasjapoes neid imetlemas. Ja kui mu vend sellega inglismaalt koju saabus, olin õnnest pöörane. Käisin sellega igal pool ringi ja sättisin isegi tekikest peale “magamise” ajaks. See oli mulle niivõrd oluline. Ühel hetkel muidugi vedas mu ema selle õetütrele ära, kui ma kodus ei olnud. Ja loomulikult hakkasid nad seda veega pesema (jep, elektroonikat pestakse ikka ju veega). Tulemuseks oli muidugi vigurdav ja kohati hulluks minev Furby. Õnneks sain mõne aja möödudes selle tagasi ning nüüd seisab see mul kapi otsas. Seda armsam see mulle praegu on, et venda ju minu kõrval enam ei ole. Üritasin ka Matule ühe vana ja hea Furby saada aga loomulikult sain petta. 15 euro eest sain endale mitte töötava ära kulunud Furby, kuigi jutt käis juurde “Ainult kapi peal seisnud ja nagu uus, meil oli kaks ja see üks jäi seisma lihtsalt”. Omad vitsad peksavad. Kui kellelgi on veel töökorras vana Furby, mille ta meile loovutada tahaks, siis võib mulle märku anda, ma ei ole veel lootust kaotanud. Uued pole minu arvates üldse enam see.

    Minu oma on täpselt selline. Heleroheline, kollase kõhu ning siniste tuttidega.

  • Puhutavad vildikad –  Endal mul neid ei olnudki, küll aga mäletan kuidas õetürega koos nendega “joonistatud” sai. Leiutatakse ikka igasugu imevigureid aga lastele ju lähevad sellised asjad hästi peale. 
  • Elektrooniline koerake – Seda koerakest ka mul endal ei olnud aga mäletan, et soovisin endale salamisi seda küll. Õnneks sain oma suurt koera armastust hoopis õe koerale kulutada, seega minu riiulisse see tolmu koguma ei jõudnudki. 
  • Üllatusmuna figuurid – Kõige eredamalt on mul lapsepõlvest ilmselt meeles need erinevad vinged üllatusmuna figuurid, millele tänapäevased ei jõua ligilähedalegi. Lõvid, haid, krokodillid, päkapikud, pingviinid, jõehobud, Elevandid, pandad.. Neid sai omavahel vahetada ja pikki tunde nendega unustamatult mängida. Praegu vaatan, kuidas Matu praeguste elukategagi võib väga pikalt mängida. Küll on kahju, et neid vanu tegelasi enam kusagilt saada ei ole.
  • Capsid – Oo vanad head krõpsupakkidest saadavad capsid, mida omavahel sai ikka vahetatud ja kogutud. Pokemonid olid ilmselgelt tähtis teema. Mul oli isegi capsidega poster enda toas seinal. Märkisin aina juurde, kui mõne puuduoleva jälle sain ja olin nõnda uhke oma kogu üle.

    Jep, see olen mina. Aga see on paraku ainus pilt mu “kaunist postrist” :D

  • Telekamäng – Super Mario, Doktor Mario, Tank, kullakaevaja.. oh kui palju vanu häid mänge. Mul on mõned kassetid veel lapsepõlvest alles ja mõned aastad tagasi oli olemas ka telekamäng. 2013 sai ostetud ja 2014 viisin ka enda isale inglismaale ühe eksemplari. Muidugi Matu suutis meie omaga juba 1:0 teha, seega pean taas uue jahile minema. Senikaua peame tänapäevasema Marioga leppima ja WII-ga Mario karti mängima. 
  • Kummikeks – See ei saa ilmselgelt ju nimekirjast puududa! See oli ikka palju aastaid tüdrukute lemmik mäng, mida mängiti nii vahetundides, kui ka peale kooli koduhoovides. Ja kui sõpru polnud, sai alati kodus ka tooli jalad näiteks kasutusele võtta.
  • Solitare – Kas ma üldse pean midagi lisama? Vana hea solitare, millel sai nii toredaid pilte valida, et silmad värvide tõttu lõhkeda tahtsid. Aga oh kui tore oli seda peale kooli arvutiklassis näiteks mängimas käia. Või õe juures arvutis passides laduda. Praegu hakkasid juba pilti vaadates silmad kipitama.
  • Salvo klotsid  – Mu lapsepõlve lemmikud! Nendega sai niivõrd toredaid maju ehitada ja tundide viisi lihtsalt mängida-mängida-mängida. Kahju, et neid enam alles ei ole. Õnneks tänapäeva legodel on veelgi suuremad võimalused.
  • Vana hea kiik-auto – Ühte pidi kiik ja teist pidi asetades auto. Taas lapsepõlve üks suuri lemmikuid. 

Pildid võetud http://www.google.com, paraku pole võimalust endal kõiki neid ise pildistada, neid lihtsalt ei eksisteeri mul. 

Kas teile tulid need asjad tuttavad ette? Millised teie lemmikud olid lapsepõlves/nooruspõlves? On teil midagi veel sellest ajast alles?